AJALUGU

PAKRI POOLSAAR

Asukoht: 52 km Tallinnast lääne pool  59º16`01″ põhjalaiust 23º 43`50″ idapikkust. Pindala 101,8 km², sellest 33,9 km² mandriala, 12.87 km² Väike-Pakri saar, 11,6 km² Suur -Pakri saar.

Esimesed jäljed inimasustusest Pakri poolsaarel pärinevad juba rauaajast. XIII sajandil tekkis poolsaarele rannarootsi asustus (keskuseks praegune Laoküla), XVII sajandil alustasid rootslased sadama ehitamist.

Paldiski linn asutati tsaar Peeter I poolt 1718. a. kui Rogerwieki sõjasadam. 1760 ehitati välja väike kaubasadam ning Katariina II nimetas selle Baltijski Portiks. Paldiski nime sai aastal 1933. 1939 loovutati Baaside lepingu alusel NSV Liidule mereväebaasiks, kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas ja Pakri poolsaarel tegutses kokku 9 erinevat Nõukogude Liidu sõjaväeosa, sealhulgas tuumalõhkepeadega ballistilised raketid ja allveelaevad. Tippaegadel viibis siin 16 000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri. Alates 1968.aastast suleti Paldiski täielikult seal avatud NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu ning ümbritseti okastraataiaga.

Viimane Venemaa sõjalaev lahkus 30. augustil 1994, linnas asunud õppeotstarbeline tuumareaktor loovutati pidulikult Eestile 26. Septembril 1995.a. Alates 15. maist 1994 kuni 20. oktoobrini 1996 on Paldiski Keila linna osa, alates 20.10.1996 iseseisev omavalitsusüksus.

Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel. Poolsaare tipus paikneb Pakri neem. Poolsaar on üks Põhja-Eesti lavamaa merre ulatuvatest osadest.

Pakri poolsaare pikkus on 12 km, laius kohati üle 5 km ning pindala umbes 40 km². Kõrgeim poolsaare punkt ulatub 31 m üle merepinna ja poolsaart merest lahutav klindijärsak moodustab ka siinkõrgeima, Pakri panga. Pakri panga piires eristatakse mõnikord omaette ka Lahepera panka, Leetse panka, Pakerordi panka, Uuga panka ja Paldiski panka. Pakri panga suurim kõrgus on umbes 25 m üle merepinna.Pakri poolsaarel on suuri rändrahne, sealhulgas Leetse Lodukivi. Pakri poolsaare klindil avanevad allikad (Pakri poolsaare allikad).

PAKRI TULETORN

Pakri tuletorn, asub Pakri poolsaare loodetipul kõrgel paeklini äärel ja märgistab põhjaranniku merepoolset serva tähtsa laevatee ääres ning aitab orienteeruda. See rajati Peeter l käsul 1724 vana rootsiaegse tulepaagi kohale. 1760 ehitati samale kohale 48 jala kõrgune paekivitorn, mille laternas põlesid küünlad. 1808 kõrgendati torni 20 jala võrra ja laternas hakati kasutama 15 kanepiõlilampi ja hõbetatud kumerpeegleid. 1889 ehitati praeguseni säilinud kõrge 8-tahulise soklikorrusega punane kivitorn. Torn on Eesti ranniku kõrgeim: tule kõrgus merepinnast 73m, alumine läbimõõt 7,4 m, metallist laterna läbimõõt 4,5 m. Vanast tuletornist jäeti lammutamisel alles I korrus, mida kasut. laoks. Varem oli kellatornis u. 50 kg raskune udukell ja kõrgel paerannikul päästeteenistuseks liiniheiteseade.